NOORSOOTÖÖTAJA KULDVARAMU - PRINTSIIBID KUIDAS NOORTEGA TEGUTSEDA

Töö noortega võib olla seinast seina.

 

Ühel hetkel on see meeliülendav, suurepärane ja emotsiooniderohke.

Teisel hetkel võib aga sama noor, kes pakkus eelnimetatud emotsioone tekitada frustratsiooni ja kurnatust, mil võib idaneda mõte lihtsalt minna ja jätta see töö kus seal ja teine.

 

Antud postituses räägime mitmest printsiibist, mis aitavad sul tunda suure enamiku ajast nii rahulolu, kui aidata ka noortel saavutada seda mida nemad tahavad.

Noorsootöötaja_kuldvaramu.jfif

Kõige tähtsam idee

EOK treenerite eetikakoodeksi üks esimesi lauseid on järgnev “Treener peab käituma korrektselt ning olema kõigile eeskujuks.” Laste kasvatamisele puhul öeldakse sama, et lapsed ei tee mitte seda mida me neile ütleme, vaid järgivad seda kuidas me käitume. Kui mina soovin, et noor oleks viisakas, ütleks aitäh ja palun, siis pean seda ütlema ka mina. Kui mina soovin, et noor peaks sõna ja oleks kohusetundlik, siis pean seda olema ka mina. 

Nii nagu artiklist 3 kasulikku harjumust noortele hea elamuse andmiseks sai räägitud peegel neuronitest, siis kehtib see ka siin samamoodi. Me oleme need inimesed, kellega me enim aega veedame ja me teeme seda,, mida teised inimesed teevad, neid peegeldades. Ükstapuha mida me soovime noortes esile tuua, tuleb esmalt see muutus luua endas. Nii lihtne või keeruline, kui see ka pole. Samas vahel, ei piisa ka ainult sellest.
 

“Ükstapuha mida me soovime noortes esile tuua, tuleb esmalt see muutus luua endas.”

Kui ainult eeskujust ei piisa​

Kui vahel piisab täielikult sellest, et oleme enda käitumisega ja olemisega eeskujuks, siis pruugib see ikka muutuse kaasa toomata jätta. Siin võib põhjuseid olla mitmeid, üks suurimad see, et puudub usaldus. 


Müügis öeldakse, et usume 10% müügimeest, 50% sõpra/tuttavat ja 100% iseennast. Mingil moel müüme me ideid ju igal pool - küll siis kui soovime et elukaaslane tuleks meie vaatama uut Eesti filmi või tahame et ta oleks valmis veetma nädalavahetuse metsas või tööl, kui räägime ülemusele, et tahame palgakõrgendust. Igal juhul on vaja saada teine inimene midagi tegema, millele ta mõelnud veel polnud (või oli ka, aga tegutsenud polnud). 

Kui elukaaslase, ülemuse, kolleegi, tuttava puhul on meil usalduslik side enamasti juba loodud, siis noore puhul, keda alles paar korda oleme näinud, ilmselgelt seda võib-olla veel tekkinud pole. Seega enne, kui anda soovitusi ja soovida tema käitumuses muutust, suuremat järjepidevust või enesekindlamat hoiakut, on tarvis luua usalduslik side. See aitab noorel avaneda ja muudab ta rohkem valmis sulle ennast nii jagama, kui võtma vastu ka sinu poolseid soovitusi.


Selleks on variante palju - huvitu temast küsides tema kohta (ja tee seda tagamõteta); kuula teda mõttega (ja küsi jätkuküsimusi); loo keskkond, kus tal mõnus ja mugav olla (kui korraldad sündmust, siis vaata ka artiklit 3 kasulikku harjumust noortele hea elamuse andmiseks); ole lõbus; jaga ka ennast kindlasti vastu. Kokkuvõtvalt, kõik see, mis eeskuju punktis sai räägitud, ole kes sa tahad, et noor oleks.

Maagiline komponent​

Võtame siit ühe punkti tükkideks - nimelt kuulamise. Sai seda juba puudutatud, kuid kuna kuulamisoskus on niivõrd maagiline, mis muudab ka vaikijaid jutukateks, siis keskendume sellele natukene pikemalt. Oskus küsida mitmekesiseid küsimusi tuleb kogemuse ja ajaga. Selleks, et olla parem kuulaja ja vestluspartner on oluline osata küsida nii küsimusi, kui ka vaikida. Kuidas paremini siis kuulata?

  • Tee pause - kui teine vestleja lõpetab enda lause ole veel kaks-kolm sekundit vait. Kui ta ei jätka, siis saad vastata, aga kui jätkab, andsid talle just hea võimaluse enda mõtet täiendada. Samamoodi tee pause ka enda jutus, see annab teisele võimaluse reageerida ja annab sulle omakorda võimaluse kuulata.

  • Naerata, nooguta ja kasuta fraase stiilis “mhm”, “mm”, “okei”, “ah nii” ja nii edasi. See annab teisele vestlejale arusaama, et kuulad ja oled temaga mõttega kaasas. Samuti hoiab see sinu tähelelepanu paremini vestlusel ning saad sügavamalt aru, mis sulle räägitakse.

  • Küsi avatud küsimusi - avatud küsimused on need, mis algavad rohkem küsisõnadega miks, kuidas ehk siis lubavad inimesel kirjeldada ja põhjendada, selmet olles kas küsimused, kus vastus jah või ei.

  • Küsi jätkuküsimusi - kui inimene räägib enda jutu ära, küsi täpsustavaid küsimusi stiilis “mis sa mõtled selle all”, “kas saaksid mingi hea näite tuua” ja nii edasi. See aitab ühelt poolt sul paremini teist mõista ja ka tal ennast paremini selgitada.
     

Läbi kõikide nende mitmekesiste viiside, mida on veel palju ja mida õpib nii läbi tegemise, kui kogemuse ehitad sa head sidet sellega, kellega seda teed, mis ajas edasi paneb teda sulle üha enam ja enam avanema.

Mitmekesised viisid​

Tegelikult on viise ja printsiipe veel suur hulk, mida praktiseerida ja kasutada päevast päeva, et enda tööd noortega lihtsamaks teha, pakkuda endale suuremat rahulolu ja näha ka noortes suuremat progressi.

Üks hea viis on näiteks see kui räägid ja tead eesmärkidest. Harvardis tehti kord väidetavalt uuring tudengite eesmärkide kohta. Selgus, et 84% neid polnud, 13% mõtles neist ja ainult 3% olid need ka plaaniga koos kirjas. Kümme aastat hiljem selgus tõde, kes mõtlesid eesmärkidest teenisid juba kaks korda rohkem kui need kel eesmärke polnud. Kel eesmärgid kirjas teenisid 10 korda rohkem kui need, kel neid polnud. Vahe missugune. Seega aitamaks noortel paremaks saada ja ka ise parem eeskuju olla, teadke üksteise eesmärke. See aitab kindlasti noort paremini suunatagi ja teada mis talle huvi võiks pakkuda ning mis tegevustest tasuks tal osa võtta.


Lisaks sellele võimaldab see aidata noort ka regulaarselt järje peal hoida, tehes väikeseid jätke selle osas, kuidas tal läheb enda eesmärkide poole pürgimisel või mis on ta plaanid tagasilöökidega toimetulemiseks.


Lõpetuseks miski, mis sobitub siia nimistusse samuti väga hästi. Kiida, kiida ja veelkord kiida. Alar Ojastu enda raamatus Ratsionaalse emotsionaalsus räägib sellest, et kiitus on vaiksesättumus, mis loob eelduse selleks, et meil läheks hästi mitte miski, mida mokaotsast ütleme tagantjärgi, kui suurepärast saavutatud. Aeg on edasi liikunud ja me elame modernses läänemaailmas, kus inimestel on emotsionaalsed vajadused, eriti noortel.

 

Seega mida iganes me soovime, oluline on innustada, kiita ja motiveerida inimesi sellel teel. See, et sa seda artiklit loed on juba suurepärane ja sul läheb väga hästi. Ütle seda ka enda noortele, ole uhke ja tänulik, et nad sul on ja aita ka neil uhkust tunda selle üle mis neil on ja mis nad teevad.

Muutus algab sinust​

Printsiipe mida järgida on küll ja veel - tasub olla eeskuju; tuleb luua hea usalduslik suhe; kuulata; teada eesmärke; hoida järje peal ja kiita. See, mis kõige olulisem ja kasulikum sulle või mulle teab meist igaüks ise. Muutus tuleb aga ainult sellest, kui me seda ka rakendame.

 

Seega, kui su jaoks suurima väärtusega punkt oli siit, et tuleb olla rohkem eeskuju, siis vajadusel esita päring ja räägime sellest koolitusel või kui tundsid et kasulikum punkt oli kiitmine, siis mine ja tee järgmisele inimesele keda näed komplient. Mis olulisim, vali üks punkt ja rakenda seda, sest see on ainus viis, kuidas nii meie, kui inimesed meie ümber paremaks saavad.

 

Jõudu!